Teiselpool

Peaaegu tavaline nädalavahetus oli – üks päev tööl ja teine vaba. Ainult et ka vaba päeva eest sai  töötunnid kirja panna :)

Nii umbes kuu aega tagasi sai ülemus kirja, milles paluti abi Michigani osariigi keskkoolide vahelise harjutuskohtuvõistluse jaoks kohtunike leidmisel. Kohtunikele oli põhimõtteliselt ainult üks nõue – tegemist pidi olema advokaadi või kohtunikuga. Nii et põhimõtteliselt kvalifitseerusin... Kuna võtsin ülikooli ajal mitmest harjutuskohtuvõistlusest osa, tundus kohtunikuna osalemine päris huvitav (mis siis, et siinne võistlus oli keskkooli õpilastele). Võtsin korraldajatega ühendust, rääkisin oma loo ära ja nemad probleemi ei näinud. 

Võistlus toimus kohtumajas (muuseas, kuigi hoone oli modernne ja selle kordiorid jm ruumid ei meenutanud telekast nähtud kohtumaju, olid istungisaalid filmidest nähtutega väga sarnased :P). See aga asus ühes Detroidi äärelinnas ja bussiga kohalejõudmine võttis sama palju aega kui Tallinnast Tartusse sõit. Aga see kulus ära, sest ma polnud jõudnud kõiki materjale veel läbi lugeda (kuigi neid ei olnud sugugi palju, ca 50 lehekülge). Osalejatel oli lubatud kasutada vaid seda etteantud materjali. 

Tean, et on kombeks viisakust peaaegu alati öelda, et võistkonnad olid tasavägised ja otsustamine raske, aga antud juhul oli see tõesti nii. Vead, mida tähele panin, olid ilmselt eelkõige need samad, mida ise kippusin tegema. Eks neid märkabki alati kõige kergemini :) Igal juhul tore oli.

Pärast võistlust istusin mõnda aega kohtumaja taga pingil ja nautisin päikesepaistet – buss käis korra tunnis... Pidin Pontiaci-nimelises linnas busse vahetama. Vastav bussipeatus oli vaestemaja ees, nii et sai igasugu huvitavaid inimesi näha. Kogu selle põnevuse negatiivne külg oli, et nad kippusid natuke tüütama... Tagasi tulles hulkusin natuke mööda linna ringi – püüdsin söögikohta leida, aga enamik olid kinni (no oli ka laupäeva pärastlõuna!) Leidsin siiski ühe dineri. Veider, arvasin – nii oli mulle räägitud -, et äärelinnades keeb elu, aga seal Pontiacis ei näinud ma kedagi tänavatel – nagu Detroidis. Esmaspäeval teatas mulle kolleeg, et Pontiacis ei tohigi tänavatel käia – seal toimub tulistamisi jmt..... No ju mul siis vedas....

Muidu kõik vanaviisi – tööpäevad on väga pikad: lähen hommikul 9-ks tööle ja korterisse jõuan 10 paiku õhtul... 

Eile teenisin kaks tasuta lõunat – vedasin kahe kalkunivõileiva peale kihla, et NHL-s ei mängi ühtki eestlast :) Tavaliselt kihla ei vea, aga see tundus kindla peale minek olevat :) Kuigi siinsetele hokifännidele võib ju loogiline tunduda, et riigis, mille naabriteks on Soome, Läti ja Venemaa, on tipptasemel hokimängijaid.