Olen nüüd pea kaks kuud siin olnud. Kui uskuda mu praktikaprogrammi, peaks esimene osa praktikast läbi olema ja algama see osa, kus saab sisulisemat tööd teha (olen siiski ka seni täitsa palju sisulist tööd teha saanud). Tegelikult ei usu ma, et mu töös midagi eriti muutub. Praktikaprogramm oli kindlasti ainult viisa taotluse jaoks koostatud ... :) Aga kes teab...
Üks asi siiski muutub. Nüüdsest on mul (potentsiaalselt) suurem võimalus mõjutada seda, milliste projektidega ma edaspidi tegelen. Või vähemalt seda mu ülemus räägib... Nimelt alustas sel nädalal uus praktikant, keda ma (väidetavalt) oma tahtmist mööda kamandada võin. Vaevalt, et keegi seda talle öelnud on... Ja vaevalt, et kõnesolev minust mõne aasta võrra vanem saksa päritolu noormees selle üle väga rõõmustaks... Aga igal juhul võivat ma kõik projektid, mis mulle huvi ei paku, talle teha anda :) Aga mulle tundub, et kõigist (või no vähemalt enamikest) projektidest (tegelikult on need enamasti projektipojakesed) on midagi õppida. Ning mul puudub igasugune soov võimutseda... Kuigi mõne inimese, kes mind tunneb, võib eelöeldu muigama panna :)
See, et siin on hoopis teistsugune õigussüsteem, ei takista sisulist tööd tegemast. Suur osa kontseptsioone on siiski sarnased (ka detailideni välja: näiteks alusetu rikastumise nõude eeldused on VÕS-s sätestatule väga sarnased). Ning - mis kõige olulisem - töö tegemine nõuab ka siin tervet mõistust ja tähelepanelikkust :)
Kuidagi kokku võtta seda, mida teen, on raske. Võib ehk öelda, et seni olen kokku puutunud kolme suurema valdkonnaga: lepingutega (näiteks olen pidanud kolmest mitmekümne leheküljelisest lepingust kitsaskohti ja omavahelisi vastuolusid otsima ja neid kõrvaldada püüdma), ühinguõigusega (olen koostanud äriühingu asutamisdokumente, tegelenud äriühingu registreerimisega teistes osariikides jne) ja kohtumenetlusega.
Kohtumenetlus on meie omast väga erinev. Mitte ainult vandekohtu osaluse tõttu, vaid ka muus osas – näiteks tundub, et siin teevad advokaadid kõik kohtule ette-taha valmis :) Näiteks koostavad advokaadid vandekohtuotsuse põhjad, esitavad kohtule vandekohtule jagatavate juhiste projektid jne. Kuid eks see kõik annab kokkuvõttes võimaluse otsust enda kasuks mõjutada.
Ka osa ühinguõiguse põhimõtetest on meie omadest üpris erinevad. Äriühingutel (räägin siin ühest levinuimast ühinguvormist, milleks on corporation) on lisaks osanikele Board of Directors (osanike poolt valitav) ja officers (tüüpiliselt 3: President, Treasurer ja Secretary, valitakse Board of Directors'i poolt). Aga Board of Directors võib koosneda ka vaid ühest inimesest ning see sama inimene võib täita ka kõigi officer'ide ülesandeid. Nii et üks ja sama isik võib olla kogu Board of Directors ning samal ajal President, Secretary ja Treasurer. Algul tundus tiba veider... Samas on ühinguõiguses ka hulk sarnasusi, esmapilgul tundubki, et erinevused on pigem detailides :)
Lepingud on meil koostatavatele (võrreldes kahe eelnimetatud tingliku valdkonnaga, millega tegelenud olen) suhteliselt sarnaseimad. Üheks erinevuseks on ehk see, et siin näib olevat (veelgi) olulisem, et leping oleks kõikehõlmav. Teiseks võivad siin lepingud vägagi üht poolt soosivad - ja teist poolt põhimõtteliselt kahjustavad - olla. Üldjuhul pole imperatiivseid norme, mis selgelt ebamõistliku sätte eest kaitseks. Siin peab igaüks rohkem ise vaatama, kuidas saab.
Ma ei teadvustanud endale enne siia tulekut, kuivõrd iseseisvad (ja eraldiseisvad?) osariigid on. Ilmselgelt ei olnud päris adekvaatset ettekujutust sellest, mida föderaalne riigikorraldus endast praktikas kujutab (vabandan E.-J. Truuvälja ja J. Liventaali ees, kui riigikorraldus pole siinkohal korrektne termin... teadjamad võivad mind parandada). Nüüd tean aga, et muuhulgas tähendab see, et kui äriühing on asutatud näiteks Delaware's (mis on väga populaarne valik, sest sealne regulatsioon on äriühingusõbralik), siis kõigi teiste osariikide jaoks on see äriühing “foreign entity”. Ning jättes kõrvale teatud hulga erandeid, peab see äriühing, tegutsemaks ka teistes osariikides, end neis osariikides igaühes eraldi registreerima. Nii et äri ajamine pole siin midagi nii lihtne – samas annab see advokaatidele palju tööd :)

kummastavamaid asju föderaalse riigikorralduse juures on ikkagi koosmõju sellega, et kohtud aktiivselt õigust kujundavad -- ja eri osariikides ise moodi. kui küsimus pole antud osariigis veel kerkinud ja ülejäänud osariikides on neli põhimõtteliselt erinevat lähenemist, siis on ennustamatus ikka korralikult suur.
ReplyDeleteka see lepingute aspekt resoneerus korralikult. huvitav on olnud kokku puutuda olukorraga, kus common law taustaga juristid kontinentaalõigust kohaldavad, kus imperatiivnormid ikkagi olemas, kuid sellest hoolimata tehakse mingit 100-leheküljelised mammutlepingud 2 ruutmeetrise boksi üüriks.
teine pool muidugi, et sellise võrdlemisi sisutu tegevuse eest on võimalik klienti korralikult koorida. iseasi, mis tunde see endale sisse jätab.
Minu jaoks on ka seni veel natuke kummastav, kuidas siin lood õigukindlusega on. Olen paari advokaadiga sellest rääkinud ja nad leiavad ka, et eks see üks paras segadus ole :) Samas olevat siingi suund aina enam kodifitseerimisele...
ReplyDeleteaga kui palju sa mitte-juura-taustaga inimestega kokku puutunud oled? minu jaoks oli palju üllatusi selles, kui õigusteadlikud inimesed olid. aga muidugi selle kohta representatiivset valimit kokku saada isegi ühes osariigis on suht lootusetu.
ReplyDelete