Kui oleksin ebausklik, poleks mind täna siin. Paar nädalat enne Eestist lahkumist ja lõplikult jõululaupäeval hakkas kõik viltu vedama - alates sellest, et selgus, et USA-s ei ole lihtsalt võimalik korteri üürimises e-posti teel kokku leppida, ning lõpetades sellega, et jäin nii haigeks, et pidin kaks korda erakorralise meditsiini osakonda külastama. Antibiootikumide toel sai end 4. jaanuari hommikul siiski Tallinna lennujaama veetud - olin lubanud, et 5. jaanuaril alustan praktikat ühes advokaadibüroos Detroidis.
Detroit on üks halva kuulsusega koht. Olin sellest viimaste kuude jooksul nii palju kuulnud, kuid samas enamasti vaid ekslikuks eelarvamauseks pidanud - muret hakkasin tundma vist alles siis, kui isegi USA konsul Tallinnas selle linna eest hoiatas. Ometi peaks ju olema tegemist isikuga, kes USA maine eest hea peaks seisma... Lennukiaknast ei tundunud linn loomulikult sugugi hirmus - lihtsalt väga ....laialivalgunud. Ja kesklinn oma kõrghoonetega näis nii väike (seda see tegelikult ongi!). Tüüpiline mõttetu USA linn...:) Hiljem sain teada, et koos äärelinnadega on Detroidi pindala suurem kui näiteks New Yorgil. Samuti on selgunud, et selles väikeses kesklinnas on päris kenasid kohti.
Esimene nädal siin on olnud nagu unes. Mitte et see oleks olnud niivõrd täiuslik... ma ei pea mitte seda silmas (kuigi see pole sugugi halb nädal olnud). Pigem pole ma vist siiani endale päriselt teadvustanud, et siin ma nüüd olengi järgmised kuus kuud. Tundub justkui ärkaks ma varsti Tallinna kesklinna korteris ja seaks sammud Roosikrantsi tänava poole. Aga ei, ärkan 6:15, kõnnin 2 km bussipeatusesse (muidugi ei näe ma kunagi kedagi teist tänavatel kõndimas, sest detroitlane kasutab ka 200-meetrise vahemaa läbimiseks autot), loksun bussiga äärelinnast linna, veedan järgmised 9-10 tundi tööl ja siis tagasi "koju", võileib, e-kirjad sõpradele- sugulastele, magama ja homme sama asi uuesti... Samas õhtuti võib osutuda vajalikuks ka mõnel üritusel osaleda. Veider aga, kuidas miski siin toimuv minus ühtki emotsiooni esile ei kutsu, ei stressi, ei närvilisust, mitte midagi... nagu unes....
No comments:
Post a Comment